Kultuurisuhted

Ametlikud suhted

Taani ja Eesti vahel otseselt kultuurivaldkonda puudutavaid lepinguid sõlmitud ei ole, küll aga on olemas haridusvaldkonda ja stipendiaatide vahetust käsitlevad lepingud, mis osaliselt puudutavad ka kultuuriharidust.

Kultuurivahendamise projekte Taani ja Eesti vahel kavandatakse ja viiakse ellu ametkondade ning kohalike omavalitsuste tasemel. Mitmed Eesti ja Taani omavalitsused on sõlminud kahepoolsed koostöölepingud. Kultuuritegelastel ja loomeliitudel on samuti otsekontaktid Taani vastavate kultuuritegelaste ja institutsioonidega. Tihe pikaajaline koostöö on näiteks Bornholmil Saaremaaga.

Taani ja Eesti löövad ELi liikmetena kaasa ka paljudes Euroopa Liidu multilateraalsetes kultuurialase koostöö programmides. Kultuuriministeeriumite tasandil toimuvad kultuuripoliitilistel teemadel Läänemeremaade kultuuriministrite konverentsid. Samuti toimub koostöö Ars Baltica raames, mis on Läänemereäärsete maade kultuurialase koostöö foorum, millele pandi alus juba 1988. aastal.

Oluline roll Taani-Eesti kultuurisidemete hoidmisel ja arendamisel on olnud aastatel 1990–2013 Taani toetusel Tallinnas tegutsenud Taani Kultuuri Instituut. Instituut vahendas oma tegevusaastate jooksul arvukalt kunstinäitusi, kontserte ning filmiesitlusi. Samuti edendas Taani Kultuuri Instituut taani kirjanduse tõlkimist eesti keelde ning tegi koostööd Eesti erinevate institutsioonidega haridus- ja sotsiaalprojektide osas. Aastast 2014 koordineerib Instituudi tegevust Baltikumis Taani Kultuuri Instituut Eestis, Lätis ja Leedus oma kontorist Riias, Lätis.

Tallinna Taani Kultuuri Instituudi 20. aastapäeva tähistati  kogumiku "Kilde Taani suhetest Eestiga" (koostaja Silvi Teesalu) avaldamisega 2010. aasta novembris.

Keelelised sidemed

Taani keelt ja kultuuri saab Taani külalislektorite vahendusel bakalaureuse- ja magistriõppes omandada Tartu Ülikooli skandinavistika osakonnas. Taani rahvaülikoolid on olnud populaarsed õppimiskohad noorte eestlaste seas.

Eesti-taani ja taani-eesti sõnastik sai valmis 1998. aastal. Eesti keelde on tõlgitud tuntud Taani kirjanike Villy Sørenseni, Karen Blixeni, Steen Steensen Blicheri, Morten Ramslandi, Peter Høegi, Jussi Adler-Olseni jpt teoseid. Taani lugejatel on tõlgete vahendusel olnud võimalik tutvuda Jaan Krossi, Jaan Kaplinski, Viivi Luige, Emil Tode, Andrus Kivirähki jt loominguga.

Kultuuriüritused

Kultuuriinimeste kontaktid on tihedad ja rikastavad mõlema maa kultuurielu. Traditsiooniliselt on Taani muusikud esinenud Jazzkaarel, Barokkmuusika festivalil ja Tudengijazzil Eestis. Pimedate Ööde Filmifestival teeb koostööd Taani Filmi Instituudiga ning igal aastal on seal esindatud Taani filmid. Kui tuua vaid mõned näited.

Samuti on Taanis toimunud eesti kultuuri tutvustavaid üritusi – näituseid (nt. Jüri Arrak,  Anu Juurak), kontserte (nt.  Väikeste Lõõtspillide Ühing, Hortus Musicus, Eesti Filharmoonia Kammerkoor), festivale (Arvo Pärdi Festival), filmiesitlusi (nt. "Lepatriinude jõulud", "Lotte reis lõunamaale") ning teatrite külalisetendusi. 

2005. aastal möödus 200 aastat Taani muinasjutukirjaniku Hans Christian Anderseni sünnist. Juubeliaasta laialdane tähistamine hõlmas arvukalt kultuurisündmusi ja üritusi ka Eestis. H. C. Anderseni hea tahte saadikuteks Eestis valiti dirigent Eri Klas ja suusataja Kristina Šmigun.

Üks värvikamaid tõendeid Taani-Eesti kultuurisuhete püsivusest on kindlasti Taani Kuninga Aed Tallinnas, kus 15. juunil meenutatakse Euroopa vanima – Taani – lipu sündi. Dannebrogi 800. aastapäeval 2019. aastal rajati Taani Kuninganna Roosiaed Kiek in de Köki kõrvale.

Sõprusorganisatsioonid

Alates 21. novembrist 1991 tegutsevasse Eesti-Taani Seltsi on koondunud taani keele, kultuuri ja ajaloo huvilised eestlased. Eestist huvituvad taanlased kuuluvad sõsarorganisatsiooni Taani-Eesti Selts. Taanis elavad eestlased on loonud ühenduse "Eesti Kodu", mille juured ulatuvad 1922. aastasse.