Skip to content

Kaitsealane koostöö

Taani ja Eesti tiheda kaitsealase koostöö algus ulatub aastasse 1991.

Pärast Eesti taasiseseisvumist on Taani-Eesti kaitsealase koostöö põhirõhk olnud Eesti enesekaitsevõime arendamisele kaasa aitamisel, et toetada Eesti soovi aktiivselt osaleda rahvusvahelistes rahuoperatsioonides ja toetust integratsiooni Euro-Atlandi struktuure.

Taani kaitseatašee resideerib Taani Saatkonnas Vilniuses. Kaitseatašee vastutab infovahetuse eest bilateraalse sõjalise koostöö ning kaitse- ja rahvusliku julgeolekupoliitika valdkondades Leedus, Lätis ja Eestis. Kaitseatašee esitab ülevaateid Leedu, Läti ja Eesti kaitsepoliitikast Taani Kaitseministeeriumile, teistele Taani militaarstruktuuridele ja Taani Välisministeeriumile.


Taani-Balti kaitsealane koostöö

Taanil on olnud terviklik kaitse- ja julgeolekukoostöö kolme Balti riigiga alates nende iseseisvumisest 1991. aastal ja Nõukogude vägede lõplikust lahkumisest Baltimaade territooriumilt 1994. aastal.

Esialgne eesmärk oli toetada Balti riike riiklike struktuuride ja institutsioonide rajamisel, et tagada nende enesekaitse- ja julgeolekuvõime.

Hiljem oli eesmärk liita Eesti, Läti ja Leedu NATOga. Sõjalises valdkonnas moodustas raamistiku algselt rahupartnerlusprogrammi (Partnership for Peace, PfP) koostöö, kuid hiljem alustati nn liikmelisuse tegevuskava (Membership Action Plans), kus NATO liikmeks astumise tingimused olid üksikasjalikult kirjeldatud. Seda arengut järgiti ning aastal 2004 liitusidki kolm Balti riiki NATOga.

Taani aitas aktiivselt sellele edule kaasa massiivsete toetustega nii materiaalsete annetuste näol kui hariduse, koolituse ja nõustamisega.

Taani huvi oli ‒ ja jätkuvalt on ‒, et kolmel Balti riigil oleks nii tihe kaitse- ja julgeolekukoostöö kui võimalik, mistõttu toetati eriti selliseid projekte.

Esimene ühine Balti projekt oli pataljon BALTBAT, Balti riikide sõjaline üksus ca. 500 rahuvalveoperatsioonideks koolitatud mehega. Projekt algas aastatel 1994-95 ja seda toetasid paljud NATO riigid eesotsas Taaniga.

Ühendatud Balti laevastiku üksus (BALTRON) oli järgmine Baltimaade ühine projekt - seekord juhtis projekti Saksamaa ja toetajateks oli praktiliselt sama ring kui BALTBATil. Idee oli, et Balti riigid peaksid täitma Läänemerel miinitraalimise ja päästeteenistuse ülesandeid. Taanil oli selles projektis märkimisväärne osa materiaalsete annetuste ning hariduse ja koolituse näol.

Sellele järgnes BALTNETi algatus ühise Balti õhuseire süsteemi loomiseks tsiviil- ja sõjalisel eesmärgil kasutamiseks. Idee kasvas välja asjaolust, et ameeriklased algatasid Piirkondliku Õhuruumi Initsiatiivi (Regional Air Space Initiative), mis pakkus Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele abi, et luua süsteem, mis võiks tagada parema lennujuhtimise (nii tsiviil- kui sõjalise) ja seeläbi parandada liiklusohutust. Sügisel 1995 asus Norra juhtima projekti, mis oli loodud BALTBATi ja BALTRONi mudeli järgi.
Lisaks kaasalöömisele kontseptsiooni väljatöötamisel, andis Taani panuse peamiselt raadioseadmete ja koolituse osas.

Balti projektide reas on ka Balti Kaitsekolledž (BALTDEFCOL) ‒ ühine Balti sõjaline akadeemiliste õppekavadega õppeasutus, mis asub Tartus.
Projekt käivitati suvel 1998 Rootsi eestvõttel, kuid ulatusliku Taani toetusega. Kooli esimene direktor oli taanlane.
BALTDEFCOL oli ‒ ja on endiselt ‒ Taani erilise tähelepanu all, sest see asutus on eelduseks pädeva ohvitserkonna jätkuvale arendamisele.

Koos Balti riikide NATO ja ELi liikmesuse ning Taani muutunud julgeolekupoliitikaga on koostöö muutnud iseloomu ning on enamikus valdkondades "normaliseerunud".
Balti riikide ja Taani vahel on jätkuvalt tihedad sidemed, kuid kaitse- ja julgeolekupoliitika koostöö toimib kõrgemal tasemel NATO ning Põhja- ja Baltimaade egiidi all.

Praeguse kahepoolse koostöö alla kuulub brigaadisuuruse (umbes 5000 meest) väeosa loomise toetamine kõigis kolmes Balti riigis, mida BALTDEFCOL pidevalt toetab.
Taani toetab jätkuvalt Balti riike hariduse ja koolitustega Taani kaitseatašee kaudu, kes resideerib Vilniuse saatkonnas ning on akrediteeritud kõigis kolmes riigis.

 

KONTAKT

 

Kaitseatašee
Søren Frausig
sorfra@um.dk
Tel.: +370 5264 8768

Embassy of Denmark in Lithuania

T. Kosciuskos gatve 36

01100 Vilnius

Lithuania


Assistent (Tallinnas)
Emil Dyrby
emidyr@um.dk