Skip to content

Fotonäitus "Kaasaegne kuninglik kodu"

Pealkiri
Fotonäitus "Kaasaegne kuninglik kodu"
Kategooria
Kultuur
Koht
Kiek in de Kök (Komandandi tee 2, Tallinn)
Alguskuupäev
01.04.2014
Lõpukuupäev
18.05.2014
Riik
Estonia
Sektor
Kõik sektorid

KAASAEGNE KUNINGLIK KODU (A Modern Royal Household) on fotonäitus Kopenhaagenis Amalienborgis asuva Frederik VIII palee restaureerimisest aastatel 2004-2010. Palees on Taani kroonprintsipaari esindusruumid ning kroonprints Frederiki, kroonprintsess Mary ja nende nelja lapse kodu.

Nagu varasematel aegadel telliti ühiskondlike hoonete kaunistamist kunstnikelt, nii kutsus ka kroonprintsipaar appi kümme kunstnikku, et anda 18. sajandist pärit hoonele kaasaegsem nägu.

Palee taastamisel osalesid kunstnikud Olafur Eliasson, Jesper Christiansen, Erik A. Frandsen, Tal R, John Kørner, Kathrine Ærtebjerg, Morten Schelde, Signe Guttormsen, Eske Kath ja Kaspar Bonnén.
Vaata lisa kunstnike kohta (inglise keeles).

Näituse fotode autorid on fotograafid Torben Eskerod ja Roberto Fortuna.

Näitus on Kiek in de Kökis avatud 1. aprillist 18. maini 2014.

""

FOTOGRAAFID
Torben Eskerod  (s. 1960) on Taani fotograaf, kes on olnud väga edukas nii kodu- kui ka välismaal.
Ta tegutseb portreefotograafina, kuid tänu oma ehitusinseneri haridusele on ta palju fotografeerinud ka arhitektuuri ja kunsti.

Roberto Fortuna (s. 1964) on tunnustatud Taani fotograaf muuhulgas arhitektuuri valdkonnas. Ta on töötanud Taani Rahvusmuuseumis alates 1987. aastast ja paralleelselt ka teatrifotograafina. Lisaks on ta on teinud illustratsioone arvukatele raamatutele, veebilehtedele ja ajakirjadele.


KUNSTNIKUD


OLAFUR ELIASSON
Sündinud 1967. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 1995. aastal.
Olles esinenud näitustega kuulsates rahvusvahelistes muuseumides ja galeriides nagu MoMa ja Tate Modern, on Olafur Eliasson üks tunnustatumaid noori kunstnikke tänapäeva rahvusvahelises kunstimaailmas.
Oma töödes uurib ta inimeste taju ja tema lähenemine tundub sarnane teadlasele, kes uurib ja katsetab valguse, temperatuuri, vee jms. Seetõttu võiks tema tööd kirjeldada taju laborina. Tema tööde kaudu kogeb vaataja füüsilisi aistinguid, mis muudavad vaataja arusaama maailmast.

Olafur Eliassoni töö pealkiri Frederik VIII palees on “Veealune trepp”. Selles installatsioonis tegeleb ta valgusega ja sellega, kuidas valgus mõjutab meie taju ümbritsevat maailmast ja iseendast. Samuti uurib see meie suuna- ja liikumistaju.
“Veealune trepp“ sisaldab 29 poolkerakujulist eri suurustes lampi, mis ripuvad seintel ja lagedel.. Peegel peegeldab valgust ja annab koos lampidega ülespoole liikumise tunde, nagu mullid liiguvad veepinna poole. Alumiiniumpeegel on kumera pinnaga, mis tugevdab veealust tunnet veelgi.

KATHRINE ÆRTEBJERG
Sündinud 1969. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 2002. aastal.
Kathrine Ærtebjerg joonistused ja maalid kujutavad kontrastset maailma. Esmapilgul tunduvad motiivid idüllilised ja naiivsed. Ærtebjergi piltidel on armsad loomad ja haldjalaadsed tegelased, peamiselt naisekujulised, graatsilised ja salapäraste ilmetega, maalitud pehme värvipaletiga. Lähemalt vaadeldes jätavad pildid ka mulje millestki häirivast ja kontrollimatust. See tunne ohust ja varjatud jõududest tulenev tumedatest värvid, mida kasutatakse tõhusalt väiksemate detailide juures maalidel ja Ærtebjerg viisil panna figuurid ja motiivid lõuendile moel, kus nad tunduvad olevat määratlemata ruumis, mitte-ruumis.

Kathrine Ærtebjergi seinamaalil Frederik VIII palee köögis on samuti sõbralik loomad ja haldjasarnased daamid unelevate ilmete ja peente kleitidega. Siinses kujundlikus maailmas on ka jahimehed laetud relvadega. Nad võivad olla ohuks maali harmoonilisele naiste ja süütute loomade maailmale, kuid nende väga väike suurus võrreldes naiste ja loomadega muudavad nende väljanägemise kahjutuks ja teistele figuuridele alluvaks. Nende motiivide abil võtab Ærtebjerg keskseks teemaks "toidu" . Värvid on kerge ja õrn ning jätavad mulje sõbralikust ja lapsikust maailmast.

MORTEN SCHELDE
Sündinud 1972. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 2001. aastal.
Morten Schelde on peamiselt tuntud tema vanamoelise punase pastapliiatsiga loodud suurte joonistuste poolest. Punane värv on Schelde tööde tunnusjoon, sest enamik tema töid on seda värvi. Oma suure seinamaali puhul Frederik VIII palees, on ta öelnud, kasutas ta punast värvi sümbolina.
Tema tööd on kujundlikud, kuid mitte naturalistlikud ja paljud neist tunduvad olema unustatud aegade auraga, samas ka täis seiklust, energiat ja huumorit. Neile on ka iseloomulik anda tunnet liikumisest ning paljudest sisse- ja väljasõitudest, näiteks vanade ja sageli piraadilaeva sarnaste laevade seilamisest merel või taevas, veidraid maju paljude korruste, rõdude, akende jms.

Tema punase maali teemaks Frederik VIII palee vastuvõturuumis on avastusretked. Maalil on James Cooki ja Abel Tasmani laevad, kes avastasid Austraalia ja Tasmaania, samuti "Vædderen" - laev, mida kasutati teadusekspeditsioonil "Galathea 3" reisil ümber maakera 2006-2007, millel osales kroonprints ning ka Schelde ekspeditsiooni kunstnikuna. Nõnda viitab maal nii kroonprintsi kui kroonprintsessi elule ja nende päritolule Taanist ja Tasmaaniast kujutades põhja- ja lõunapoolkeral sõitvaid laevu.

JOHN KØRNER
Sündinud 1967. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 1998. aastal.
John Kørner on sügavalt mures ühiskondlike küsimuste pärast ja tema tööd kommenteerivad ja võtavad seisukoha praegustes poliitilistes ja ühiskondlikes küsimustes. Ta on teinud erinevad kunstiprojekte pealkirjadega nagu ”Kaaseagne probleem” (2003), ”Gröönimaa probleem” (2004) ja ”Esinemise probleem” (2004). Kørner mitte ainult ei käsitle probleemi mõistet oma kunstis, ta seab küsimuse alla ka tuntud kunstivahendid. Näiteks on Kørner tuntud oma eriliste maastikumaalide poolest, millel domineerivad lilla ja kollane värv. Kørneri lähenemine maalile on performatiivne ses mõttes, et ta on huvitatud sellest, mida maal teeb, selle asemel, mis ta on. Tema maale - kuigi need on sageli suuremõõdulised – iseloomustavad ka kergus, naiivsed kujundlikud jooned ja motiivid ning selged värvid, mis vastanduvad töödesse sageli pandud tõsise sõnumiga.

Palee peosaali eesruumi on Kørner teinud dramaatilise ja vastuolulise maali selgete viidetega Afganistani sõjale. Maalil pealkirjaga "Afganistan" võtab ta teemaks sõjavägivalla, kujutades kahte plahvatusse sattunud sõdurit ja õhus rippuvat väljajuuritud palmipuud. Nii motiiv kui värvivalik, milles on eelistatud lilla ja kollane, toovad välja maali väljendusrikka iseloomu.

TAL R
Sündinud 1967. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 2000. aastal.
Tal R on saavutanud rahvusvahelise tuntuse oma värvikat ja elavate maalidega. Alati tundub maalidel palju toimuvat, milles on äratuntavaid maastikke, kuid need ei ole kunagi naturalistlikud. Liikumine, tugevad värvid ja loojutustamine on tema maalide ja joonistuste olulised tunnused.

Tal R tegi värvika maali kroonprintsi töötuppa. Tal R kasutas seinamaaliks ainult osa seinast, traditsioonilise maali mõõtudega, mis jätab mulje nagu oleks maal tuppa toodud, mitte - nagu teistes seinamaalidega tubades – tehtud maal seinale selles ruumis konkreetse ruumi jaoks. Tal R on teinud seda meelega, sest ta tahab, et vaataja mõtiskleks töö kui kunsti üle ja selle üle, selle mõju üle ruumis ja kuidas vaataja kogeb ruumi. Peamiselt tugeva punase, sinise ja rohelisega maalitud värvikas maal kujutab sadamat või kanalilt koos ülesvoolu sõitvate laevade ja sadamakallast ääristavate majadega.

KASPAR BONNÉN
Sündinud 1969. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 1999. aastal.
Kaspar Bonnén kajastab ruumilisust tema kõikides aspektides. Tema maalidel on erinevaid ruume, nii füüsilisi kui ka abstraktseid. Tavaliselt on ühel maalil mitut liiki ruume. Sageli saab Bonnén inspiratsiooni oma isiklikust ruumist, oma kodust. Oma maalidel kujutab ta kattuvaid konkreetseid füüsilisi ruume, nagu oma kööki ja puhtalt abstraktseid ruume nagu geomeetrilisi kujundeid.

Need kujundid on esiplaanil ka maali Kaspar Bonnéni maalil Frederik VIII palees. Ta on teinud seinamaali, mis algul tundub kaleidoskoopiline ja labürintjas, ent lähemalt vaadates ilmuvad äratuntavad figuurid.

JESPER CHRISTIANSEN
Sündinud 1955. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 1988. aastal.
Jesper Christiansen tegeleb maali kujuteldava ruumilisuse ja maali aluseks oleva tasapindse lõuendi vahelise suhtega. Teisisõnu ta on huvitatud maali perspektiivist. Ta ammutab sageli inspiratsiooni igapäevaelust ja tema maalid sisaldavad sageli peeni viiteid tegelikkusele, mida need kajastavad.

Nõnda on ka muljetavaldava seinamaaliga, mille Christiansen ta tegi Frederik VIII palee eeskotta. Suurel maailmakaardil viiteid kroonprints ja kroonprintsessi elule ning Amalienborgi lossi arhitektuurile.

ERIK A. FRANDSEN
Sündinud 1957. aastal, autodidakt.
Erik A. Frandsenit huvitavad oma kunsti puhul vastuolud materjali ja motiivi vahel. Tema ”firmamärgiks” on lillemotiiv ja ta kasutab lilli sageli oma kunstilises protsessis, uurides erasfääri, pereelu ja suhteid. Kui Frandsen "maalib" lilli peeglitele nurklihvijaga, vaidlustab ta klassikalise maali mõiste ning loob kontrasti terase külma pinna ja sellel kujutatud õrn lille vahel.

Banketisaali jaoks tegi Frandsen viis silmapaistvat graveeritud terasest peeglit oma iseloomulike lillemotiividega. Nende peeglite loomisel ei olnud teostamisviis tõttu ruumi kahetsusele, mis Frandseni sõnul lisab kunstiteostele elavust.
Kroonprintsessi töötoa seina jaoks lõi Frandsen medaljoni vanas ja nõudlikus marmorkrohvi tehnikas. Medaljonil on samuti kujutatud lilli - motiiv pärineb fotolt liiliakimbust Erik A. Frandseni korteris Kopenhaagenis.

SIGNE GUTTORMSEN
Sündinud 1964. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 1993. aastal.
Frederik VIII palee katuseterrassi põranda jaoks kasutas Guttormseni vanu fassaadiprofiilide disaini, mille projekteeris arhitekt Nicolai Eigtved (1701-1754) Amalienborgi paleede jaoks. Nõnda valmis eriline muster, mis viitab lossi ajaloole ja selle arhitektuurile. Viimastel aastatel on Guttormsen oma kunstis töötanud osade ja moodulitega ning püüab luua seoseid eraldatud üksuste vahel. Terrassi põrand on piiritletud ala – nagu lõuend - ja kuigi põrandat ei saa võrrelda maaliga, tundub see terrassi kohal asuvalt rõdult vaadatuna tervikliku pildina.

ESKE KATH
Sündinud 1975. aastal ja lõpetanud Kuningliku Taani Kunstiakadeemia 2003. aastal.
Eske Kathi teoste teemaks on sageli loodus, katastroofid ja häving. Sel moel tuletab ta oma maalidega vaatajale meelde kontrasti meie kõrgelt arenenud tsivilisatsiooni ja taltsutamatute loodusjõudude vahel.

Frederik VIII palee konverentsisaali laemaali keskmes on päike, millest lähtuvad orgaanilised liikumised. Eske Kath selgitab, et ta püüdis maalida pigem mõtet kui illusiooni – lagi on kui ava teise maailma.